ajalugu

Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud ning advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ja vandeadvokaat Ants Nõmper räägib meditsiiniõigusest. Millised on meditsiiniõiguse peamised põhimõtted? Mis on patsiendi kolm kohustust ja kas patsiendi tahe on alati ülimuslik? Kuidas toimub meditsiinisüsteemis õiguslike vaidluste lahendamine? Mida reguleerib patsienditestament ja millised muutused selle vormistamises lähiajal toimuvad? Kuidas reguleerida ebaravi ning mida õpetas õigussüsteemile koroonapandeemia?

Uuri juurde:

• Eesti Vabariigi põhiseadus
• Andres Soosaare õpik "Meditsiinieetika" (2016)
• Ants Nõmperi ja Jaan Sootaki õpik “Meditsiiniõigus” (2007)

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo sirvis hoidlas endisaegseid eneseabiraamatuid. Millele need keskenduvad ja kuidas on sõnumid ajas muutunud? Kas tollased õpetussõnad kõnetavad ka tänapäeval?

Loe juurde:

• “Edu, tervis, ilu: moodsa seltskonnainimese manuaal” (toimetanud Aleksander Paldrok, eesti keeles ilmunud 1933);
• “The Autobiography of Benjamin Franklin” (1791);
• “Self-Help” Samuel Smiles (1859).

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Teenistus Nõukogude armees polnud kutsuv väljavaade ning paljud noormehed püüdsid sellest pääseda läbi psühhoneuroloogiahaiglate. Millega pidi arsti jutule tulnud patsient arvestama ja mida sagedamini kurdeti? Millistes piirides said psühhiaatrid vastu tulla? Meenutab pikaaegne ja teenekas Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla peaarst, psühhiaater ja seksuoloogiakabineti juhataja, Arvo Haug.

Loe juurde:

• Arvo Haugi mälestusteraamat “Alati sama”.
• Maarius Suviste artikkel “Hullupaberid ehk kuidas Eesti poisid Seewaldi abil Vene kroonust pääsesid”. (Õhtuleht)
• Kristjan Lutsu artikkel “Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes külma sõja perioodil”.

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

#tervis #ajalugu #tervisemuuseum #jutusaade #taskuhääling #podcast #seewald #haug #psühhiaater #psühhiaatria #haigla #armee #sõjavägi #ENSV #kroonu #patsient #tervishoid #hingearst #vaimuarst #okupatsioon #sõda

Osa #58 - Kalmistud mälus ja meeles

Kultuuriloolane ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu räägib Eesti kalmistukultuurist. 
Kuidas omandada teadmised ja oskused kalmistul käitumiseks? Kirjeldame mälestuse jäädvustamist hauaristides, -kivides ja monumentides. Millist rolli täidavad matusekombestikus kuuseoksad ning mis muudab tundlikuks talukalmistute teema?

Uuri juurde:
● Marju Kõivupuu raamat “Eestlase eluring”

● Tervisemuuseumi näituseraamat “Loomulik surm”

Lugu omas ajas uuenduslikust ja elupäästvast arstiriistast, mida hoiti üle saja aasta saladuses. Miks ja kuidas oli see võimalik ning mil määral sünnitusabitange tänapäeval kasutatakse, selgub kuulates.

Uuri juurde:
● Eero Kruusmaa artikkel “Sünnitusabitangid ehk Ühe perekonna sajandipikkune saladus”; ajakirjas Eesti Õde, sügis 2021 3/4; 
● JRSM artikkel “The Birth of Forceps”;
● Inno Põltsam-Jürjo artikkel “...sest ämmaemandad pole linna heaks vähem vajalikud kui kaplan… Ämmaemandatest Eestis keskajal ja varauusajal”  ajakirjas TUNA;
● Gill Pauli raamat “Viiskümmend eset meditsiini ajaloost”.Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Ajaloolase ja raamatu “Väike tätoveerimiskultuuri teejuht” autori Riho Paramonoviga räägime tätoveerimise arenguloost Eestis. Millal tätoveerimine meie aladele jõudis ja kuidas on sellesse eri ajastutel suhtutud? Mida, kuidas ja kellele on nahale kantud? Kust pärinevad eeskujud? Millised muutused toimusid 90-ndatel ja 2000-ndatel ning mida võib tuua tulevik?

Uuri juurde:

• Riho Paramonovi raamat “Väike tätoveerimiskultuuri teejuht” (2021)
• Riho Paramonovi artikkel “Mis meelel see nahal: tätoveerimine Eestis enne II maailmasõda” (ajakirjas Horisont 5/2020, lk 38-43)

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Ajaloolane ja Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo räägib Vabadussõja-aegsest meditsiinisüsteemist. Millistes oludes olime riigina enne sõja puhkemist ning kuidas toimis meedikute töö lahinguväljalt haiglani. Milline roll oli sõjas vabatahtlike tegevusel?

Uuri juurde:

• Artikkel “Ühistöö: Vabadussõja võidu võti” ( Anna Rinaldo, ajakiri "Kaitse kodu" nr 3/2019)
• Episood #6 "Haavatud uhkus" (ETV saatesari "Vabadussõja lugu")

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, mida on arvatud elu tekkest ja liikide kujunemisest enne evolutsiooniõpetuse kujunemist. Charles Darwin polnud kaugeltki esimene ega viimane, kes selle teema üle juurdles ning tänaste teadmisteni jõudmiseks oma osa andis. Ajaks, mil Darwin 1859. aastal oma teose “Liikide tekkimine” avaldas, oli elu tekkimise üle arutletud juba vähemalt paartuhat aastat. Läbi erinevate religioonide, süsteemide ja mõistujuttude. Muuhulgas leiad siit loost retsepti, kuidas luua hiirt.

Uuri juurde:

• David Burnie raamat “Evolutsioon linnulennult”
• Uuring ameeriklaste arvamusest elu tekkest (gallup.com)
• Ülevaade evolutsiooniidee kujunemisest (Britannica.com)

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Intervjuusarja kolmandas loos räägime Tervisemuuseumi teaduri ning väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia!” kuraator Anna Rinaldoga lähemalt lastehalvatusest ehk poliomüeliidist. Mis haigusega on tegemist, millised olid sellega seotud müüdid ja kuidas tuldi toime epideemiaga Eestis? Muuhulgas selgub, mis on raudne kops. Kuula Sünapsit ja saad teada ... 

Uuri juurde:

• Virtuaalnäitus “Jälle see pandeemia”

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Koos Tervisemuuseumi teaduri ning uue väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia” kuraatori Anna Rinaldoga räägime pandeemiatest Eestis ning näituse sünniloost.  Millised on olnud levinumad nakkushaigused ajaloos, kuidas sündisid valikud näituse materjali koostamisel ja miks oleks kasulik antud näitust külastada? Mis vahet on pandeemial ja epideemial?

Uuri juurde:

• Virtuaalnäitus “Jälle see pandeemia”

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Ajaloolane Jaak Valge kõneleb Eesti parlamentaarsest kultuurist enne Teist maailmasõda ja tõmbab paralleele tänapäevaga. Juttu tuleb sellest, milliseid võtteid kasutasid omaaegse Riigikogu opositsionäärid valitsuse töö takistamiseks ning kas tänapäeval oleks Pätsi korraldatud riigipööre võimalik.

Saame lähemalt tuttavaks esmaabikoolituste tagasihoidliku peaesinejaga, kelle malbete näojoonte taga on peidus enam kui sajandijagu salapära ja meditsiiniajalugu.

Kes on elus sattunud esmaabikoolitusele, siis on elustamisnukuga suure tõenäosusega ka kokku puutunud. Ühel hetkel on koolitaja tõstnud välja inimese pead ning rindkere kujutava, pehmest plastikust mannekeeni, mille rinnakule vajutades on hea harjutada südamemassaaži rütmi ja survetugevust. Küllap pole aga palju neid, kes oleks koolituse käigus jäänud mõttesse, kas selle nuku nägu, näovorm on juhuslik või on sel olemas ka prototüüp. Tuleb välja, et eeskuju on täiesti olemas ja temaga nüüd lähemalt tuttavaks saamegi.

Uuri juurde:

• Elustamise ajaloost
• Tundmatu Seine´i jõest
• BBC ajakirjaniku käsitlus

Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Järgmine episood on eetris juba kahe nädala pärast. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!

www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube